Korvpall

Korvpall on spordiala, mida harilikult mängitakse saalis kahe võistkonna vahel ning kus eesmärgiks on saada pall määruste päraselt vastase korvi ning takistada vastasel visata pall enda korvi.

USAs juhib korvpalli peamiselt Rahvuslik Korvpalliliit (National Basketball Association ehk NBA).

Ülemaailmset korvpallialast tegevust juhib alates 1932. aastast Rahvusvaheline Korvpalliföderatsioon FIBA (prantsuse keeles Fédération Internationale de Basketball Amateur), millel on üle 150 liikmesmaa.

Olümpiamängudel oli meeste korvpall esimest korda ametlikult kavas 1936. ja naiste korvpall 1976. aastal. Näitliku alana oli korvpall kavas juba 1904. aastal Saint Louisis.

Maailmameistrivõistlusi peetakse alates 1950. meestele ja 1953. aastast naistele.

Euroopa meistrivõistlusi peetakse alates 1935. meestele ja 1938. aastast naistele. Euroopas korraldatakse ka Euroopa karikavõistlusi riikide meistritele (mehed 1958, naised 1959) ja karikavõitjatele (mehed 1967, naised 1972). Korraldatakse ka kontinentidevahelisi karikavõistlusi (meestele alates 1975. aastast).

Ajalugu

Korvpalli leiutas 1891 Springfieldis (USA) kohaliku ülikooli kehalise kasvatuse õpetaja James Naismith. Aastal 1892 peeti seal ka esimene ametlik võistlus.

USAst levis korvpall sportmänguna Aasiasse, hiljem Euroopasse, Lõuna-Ameerikasse ja mujale. 19. sajandi lõpus sai alguse elukutseliste korvpall.

Mänguväljak ja varustus

korvpallivaljak.png Korvpalli mängitakse tasasel kindlate mõõtmetega 15 x 28 m suurusel väljakul (lubatud on varieerumine 4 m pikkuses ja 2 m laiuses). Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on 3,05 m kõrgusel asuv tagalaud (1,05 x 1,8 m), mille küljes on 45-sentimeetrise läbimööduga korv (asub laua küljes horisontaalselt) koos võrguga. Korvivõrk ei tohi olla lühem kui 40 sentimeetrit ja pikem kui 45 sentimeetrit.

Väljaku keskel on 3,6 meetrise läbimõõduga keskring.

Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning kaetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 74,9-78 sentimeetrit ning kaaluma 567-650 grammi. Kui põrgatada täispuhutud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2-1,4 meetri kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodumängu ajaks peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras kasutatud palli, mida kumbki võistkond ei tohi soojenduse ajal kasutada.

Korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne - varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided annab klubi, et meeskond kannaks ühesugust varustust. Iga mängija kannab individuaalset numbrit. Number on rinnal 10 sentimeetri ja seljal 20 sentimeetri kõrgune. Rahvusvahelistel võistlustel kasutatakse numbreid 4 - 15. Kohalikel võistlustel võib kasutada numbreid 20-25, 30-35, 40-45 ja 50-55. Korvpallibotased on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaksid olema piisavalt paksu tallaga ja parajad, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekkivat põrutust.

Mängu eesmärk

Korvpalli mängitakse kahe võistkonna vahel. Võistkond koosneb kuni 10 mängijast (kui tegemist on turniiriga, kus peetakse vähemalt kolm mängu, siis 12), kellest 5 on korraga platsil. Teised mängijad on vajalikul hetkel vahetamiseks. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab:

meeskonna taktika eest
vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest
vahetusest kohtunikule teatamise eest

Võistkondade eesmärk on saada pall korvi ning takistada vastasel seda tegemast.

Mängu alustatakse keskringis hüppepalliga. Mäng algab, kui kohtunik viskab palli kahe vastase vahel platsi keskpunktis üles. Kui pall on mängus, siis võib seda sööta, visata, veeretada ja põrgatada igas suunas.

Väljaku jagab pooleks keskjoon. Seda poolt, mis jääb vastase korvi poole, nimetatakse ründetsooniks, teist poolt kaitsetsooniks. Mäng jaguneb kaheks 20-minutiliseks poolajaks ning need omakorda kaheks kümneminutiliseks veerandajaks. Poolaegadevaheline paus on 15 minutit ja veerandaegade vaheaeg on kaks minutit. Kell peatatakse kohe, kui kõlab vile. Mäng ei saa lõppeda viigiga. Sel juhul mängitakse viieminutiline lisaaeg. Kui seis jääb ikka viiki, siis mängitakse täiendavaid lisaaegu ühe võistkonna võiduni.

Mäng peatatakse kohe, kui rikutakse reegleid. Neli tähtsamat aspekti, mida arvestatakse, on:

kontakt
liikumine palliga
põrgatamine
ajapiirangud

Mängureeglid

Mängija võib:

palli püüda või sööta ühe või kahe käega. Ta ei tohi lüüa palli rusikaga ega sihilikult jalaga. Kui palli puudutatakse kogemata põlve või jalaga, ei ole see reeglitevastane.
visata ja punkte koguda ükskõik millisest väljaku punktist.
liikuda palliga põrgatades, veeretades ja visates. Pall peab enne puudutama põrandat kui mängija selle uuesti kätte võtab. Mängija, kes saab palli, peab seda põrgatama. Põrgatamine lõpeb, kui mängija on palli kahe käega puudutanud või tahtlikult selle kätte võtnud. Alles siis, kui mängija on sooritanud viske või palli on puutunud mõni teine mängija, võib ta seda uuesti põrgatama hakata.
kui pall saadi paigal seistes, siis võib astuda vaid ühe sammu, seejuures peab tugijalg toetuma maha. Kui pall saadi liikumisel, tohib mängija seda kanda, sooritades enne söötmist või viskamist sammu ühe jalaga ja siis teise jalaga.
palliga pöörata. See tähendab, et mängija võib astuda ühe jalaga igas suunas, kui teine, tugijalg on maas.

Kui mängija tahab liikuda palliga, võib ta palli ühe käega põrgatada.

Mängija peab peatuma pärast kahte sammu, tehes mõlema jalaga ühe sammu. Reeglid selgitavad, kuidas võib pallur põrgatada ja siis seisma jäädes ümber oma telje liikuda.
Liikumispiirangud on määratletud viskega kahelt sammult (s.t. sammu ühe ja siis teise jalaga).

Piirangud on järgmised:

mängija, kes saab paigal seistes palli, võib pöörelda, kasutades ükskõik kumba jalga tugijalana.
mängija, kes saab palli liikudes või põrgatamist lõpetades, võib kasutada kahe sammu rütmi, kui tahab lõpetada rünnakut või soovib pallist lahti saada. Esimese sammu rütm ilmneb sel juhul:
- kui mängija saab palli ajal, mil tema üks jalg on maas.
- kui mängija üks jalg või mõlemad jalad puudutavad üheaegselt maad või mõlemad jalad on maast lahti pärast seda, kui mängija saab palli.

Teise sammu rütm ilmneb juhul, kui pärast esimest sammu kas jalg või mõlemad jalad puudutasid põrandat või kui mõlemad jalad puudutavad põrandat ühel ajal. Kui mängija jõuab lõpp-punkti nii, et tema üks jalg on teisest ees, siis võib ta pöörelda.

Mängija, kes saab seistes palli või jõuab, pall käes, stopp-punkti:
- võib tõsta tugijalga või hüpata, kui viskab palli korvi või söödab. Palli peab käest andma enne, kui üks või mõlemad jalad uuesti maad puudatavad.
- ei tohi tõsta tugijalga ja alustada põrgatamist, enne kui pall on käest antud.

Et liikuda palliga määruste päraselt, on mängija peatumiseks kaks võimalust. Need on hüppega peatus ja sammuga peatus.

Hüppepeatus. Et teha hüppepeatus, haarab mängija palli õhust ja peatub, maandudes üheaegselt mõlemale jalale.

Sammpeatus ehk kahetaktiline peatus. Et teha sammpeatus, kasutab mängija peatumiseks tervet sammu. Kui ta püüab palli nii, et mõlemad jalad on õhus, maandub ta ühele jalale ja astub siis edasi teisele.

Ajareeglid ja vead

24 sekundi reegel. Rünnaku aeg on 24 sekundit.
8 sekundi reegel. Kaitsetsoonist peab ründemeeskond jõudma ründetsooni 8 sekundiga. Pärast ründetsooni jõudmist ei tohi mängija enam palli kaitsetsooni toimetada. See reegel kehtib kehtib igas olukorras, nii audist sisseviskel kui ka lauapallide hankimisel.
5 sekundi reegel. Audist sisseviske ja vabaviske peab tegema mängija 5 sekundi jooksul pärast palli saamist. Vastasel juhul on see määruste rikkumine ning pall läheb vastastele.
3 sekundi reegel. Ründaja ei tohi viibida rohkem kui kolm sekundit vastaste vabaviskealas.

Isiklikuks veaks loetakse mängija otsest kontakti vastasega. Tehniline viga on reeglite rikkumine või ebasportlike võtete kasutamine. Diskvalifitseeriv viga on ilmne ebasportlik viga, näiteks rusikahoop. Mängija, kes on teinud 5 viga (kas isikliku või tehnilist), peab väljakult lahkuma. Diskvalifitseeriva vea korral peab vea teinud mängija kohe lahkuma nii väljakult kui ka saalist.

Tavalise isikliku vea korral paneb ründevõistkond palli mängu audist.

Kui võistkond on teinud 4 viga veerandajal, siis järgnevate vigade korral visatakse kaks vabaviset.

Kui viga tehakse mängijale viskel ja see tabab, siis korv loeb ning lisaks antakse veel üks vabavise. Kui aga visatakse mööda, siis saab kaks või kolm vabaviset sõltuvalt sellest, kui palju punkte oleks võistkond saanud, kui vise oleks tabanud.
Ebasportliku vea korral antakse vastasvõistkonnale kaks vabaviset ja veel lisaks paneb võistkond palli mängu keskväljaku küljejoonelt.
Kahepoolse vea korral pannakse pall mängu lähimas ringis hüppepalliga ja hüppajateks on mängijad, kes said kahepoolse vea.

Mänguolukorrad

Vahetused tehakse treeneri käsul. Treener peab saatma mänguks valmis mängija lauakohtuniku juurde. Enne ei tohi mängija platsile minna, kui kohtunik on loa andnud.

Vahetusi võib teha üksnes siis, kui mäng on peatatud. Pärast määruste rikkumist võib vahetuse teha ainult see võistkond, kes audist palli sisse viskab.

Minutiline vaheaeg. Kumbki võistkond võib võtta ühe minutilise vaheaja igal veerandajal ning kaks minutilist vaheaega viimasel veerandajal. Lisaajal võib võtta ühe minutilise vaheaja.

Aut. Pall on audis, kui:

see puudutab mängijat, kes on audis, näiteks mängijat, kelle jalg on joonel või väljaspool joont audis.
see puudutab väljaspool mängu olevat isikut, põrandat või mingit muud objekti joonel või väljaspool joont, konstruktsioone või laua tagumist osa. Vastutab see, kes mängijatest viimasena palli puudutab.

Kui pall läheb auti

pärast mõlema mängija üheaegset palli puudutamist
ja kohtunik kahtleb, kumb mängija palli viimasena puudutas,
ning kohtunikud ei jõua ühisele otsusele,

jätkatakse mängu hüppepalliga.

Kui pall läheb auti, siis pannakse see mängu lähimast kohast, kust pall auti läks, välja arvatud otse korvilaua alt.

Pooleks palli võib välja kuulutada,

kui vastasmängija(te)l on üks või kaks kätt tugevalt palli küljes ning ilma "vägivaldsete" võteteta ei saa seda kätte,
kui pall jääb korvi konstruktsioonidesse kinni.

Pooleks palli puhul määratakse hüppepall, mis pannakse mängu lähima ringi keskelt.
Visatud korv ja selle väärtus. Mängu käigus võib teha kahe- ja kolmepunktiviskeid. Kaks punkti antakse tavalise viske eest, kuid viske eest, mis on tehtud väljaspool poolringi (6,25 m korvist), antakse kolm punkti. Üks punkt antakse vabaviskest.

Mängu tehniline läbiviimine

Kohtunikud. Mängu juhivad vanemkohtunik ja kohtunik, keda abistavad lauakohtunik ja sekretäride brigaad.

Kohtunik ja vanemkohtunik peavasd kandma vormi, milleks on pikad hallid püksid, hall särk ning mustad spordijalatsid.

Kohtunik ja vanemkohtunik teevad mängu vältel koostööd. Nende kohustuste hulka kuulub:

palli mängupanek,
mängu peatamine, kui pall on "surnud",
minutilise vaheaja korralduste andmine,
viset sooritavale mängijale ettenähtud kohast palli viskamine,
vaikne sekundite lugemine reeglitest kinnipidamiseks.
reeglite rikkumise või ebasportliku käitumise eest karistamine.

Mäng peatatakse ühe kohtuniku vile peale, kui on vaja teatada määruste rikkumist. Vanemkohtuniku ülesannete hulka kuulub:

varustuse kontroll ja heakskiit,
palli lahtiviskamine väljaku keskelt,
lõpliku otsuse tegemine, kas korv loeb või ei,
ühe võistkonna loobumiskaotuse kinnitamine,
ajamõõtja ja kohtuniku vahel tekkinud lahkarvamuste lahendamine,
protokolli uurimine ning kinnitamine mängu lõpus,
reeglites mitteilmnevate olukordade lahendamine.

Vajalik on 24 sekundi ajamõõtmissüsteem. Kui sellist seadet ei ole, siis asendab seda stopperiga ajamõõtja.

Lauakohtunike varustuse hulka kuuluvad protokoll, signaal (pasun või kell), viis nummerdatud (1-5) veaviita ning kaks võistkonna veaviita. Lauakohtunikud peavad:

üles kirjutama kõigi mängijate nimed ja numbrid ning teavitama kohtunikku, kui on rikutud reegleid numbrite muutmises ning mängijate vahetuses,
pidada kronoloogilist kokkuvõtet kummagi võistkonna teenitud punktidest,
üles märkima kõik vead ning otsekohe teatama kohtunikule, kui kellelgi on 5 viga täitunud või kui võistkond on teinud 4 viga.
teavitama, mitu viga on mängija teinud, tõstes vastava numbriga veaviida.
üles märkima minutilised vaheajad ning hoiatama võistkonda, kui see on võtnud teise minutilise vaheaja.
andma signaali, kui on tehtud vahetus või võetud minutiline vaheaeg.

Protokoll koosneb kolmest lehest:

valgel paberil originaal on mängu korrajdajatele.
roosal paberil koopia võitjavõistkonnale.
kollasel paberil koopia kaotajatele.

Mängijate positsioonid

Tagamängija tegutseb tavaliselt oma võistkonna ründe ajal keskjoone ning kolmepunktijoone vahel. Ta on võistkonna üks lühemaid mängijaid ning vastutab palli üle platsi toomise eest. Kogenud ja osav tagamängija peab suutma tuua palli võimalikult korvi lähedale. Ta ei pruugi viset sooritada, meelitab aga enda peale kaitse ning söödab siis palli paremas positsioonis mängijale, kes sooritab viske.

Ääremängija mängib ründel paremal või vasakul pool korvi keelutsooni ja küljejoonete vahel.

Keskmängija kohale valitud mängija on tavaliselt võistkonna pikim liige ning ründel mängib ta korvi lähedal. Keskmängijal peavad olema järgmised oskused:

peab olema osav lähivisete sooritaja.
peab oskama end vabaks mängida, söötu kätte saada ning olema korvi läheduses.
peab resultatiivselt lauapalle võtma.

Vaata ka

Välislingid

Korvpall | Spordialad

Gourt Home::Gourt :: Korvpall