Jooks on loomade ja inimeste kiireim liikumisviis jalgade abil ilma abivahendita.
Spordis on jooks määratletud kõnnakuna, mille puhul teatud hetkedel on mõlemad jalad maast lahti, ning see on võidujooksuna kergejõustikuala ja antiikolümpiamängude esimene võistlusala. Jooksu kasutatakse ka aeroobikas.
Keskmisi ja pikki võistlusmaid joosti umbes 1,4 m laiusel jooksurajal edasi-tagasi, pööre tehti ümber sihtposti.
Lühidistantsid määrati sellised, mille puhul on võimalik suurim kiirus (180–190 m); neil distantsidel ilmnes ka jooksu kõrge arengutase.
Teldrijooksus (see tähendab parem jalg ja parem käsi korraga) ei võisteldud, kuigi seda paljude antiikkujutiste põhjal on ekslikult arvatud.
Jooksualad on erinevad ning nõuavad erinevaid sportlikke võimeid, erinevat võistlustaktikat ja erinevaid treeningumeetodeid.
Võistluspaiga järgi eristatakse staadionijooksu, maanteejooksu ja murdmaajooksu.
Distantsi järgi eristatakse sprinti ehk lühimaajooksu, keskmaajooksu, pikamaajooksu ja ülipikamaajooksu.
Løb (sport) | Laufsport | Running | Kuro | Jogging | Hurdrinnen | ריצה | Hardlopen | ジョギング | Löpning