article

Jooks on loomade ja inimeste kiireim liikumisviis jalgade abil ilma abivahendita.

Spordis on jooks määratletud kõnnakuna, mille puhul teatud hetkedel on mõlemad jalad maast lahti, ning see on võidujooksuna kergejõustikuala ja antiikolümpiamängude esimene võistlusala. Jooksu kasutatakse ka aeroobikas.

Sörk


Sörk on aeglane jooks, mis sai 1970. aastatel Läänes tavaliseks tervisespordi alaks. Et sörk koormab liigeseid, siis on paljud asendanud sörgi trepist ronimisega.

Võidujooks


Võidujooksuvõistlustel joostakse kõrvuti, et teha kindlaks, kes jookseb kiiremini. Võidujooksud on arvatavasti olemas olnud suurema osa inimkonna ajaloost.

Vana-Kreeka

Jooksuliigid olid järgmised:

Keskmisi ja pikki võistlusmaid joosti umbes 1,4 m laiusel jooksurajal edasi-tagasi, pööre tehti ümber sihtposti.

Lühidistantsid määrati sellised, mille puhul on võimalik suurim kiirus (180–190 m); neil distantsidel ilmnes ka jooksu kõrge arengutase.

Teldrijooksus (see tähendab parem jalg ja parem käsi korraga) ei võisteldud, kuigi seda paljude antiikkujutiste põhjal on ekslikult arvatud.

Tänapäeva kergejõustik

Jooksualad on erinevad ning nõuavad erinevaid sportlikke võimeid, erinevat võistlustaktikat ja erinevaid treeningumeetodeid.

Võistluspaiga järgi eristatakse staadionijooksu, maanteejooksu ja murdmaajooksu.

Distantsi järgi eristatakse sprinti ehk lühimaajooksu, keskmaajooksu, pikamaajooksu ja ülipikamaajooksu.

Vaata ka


Sport

Løb (sport) | Laufsport | Running | Kuro | Jogging | Hurdrinnen | ריצה | Hardlopen | ジョギング | Löpning

 

This article is licensed under the GNU Free Documentation License. It uses material from the "Jooks".

Home Pageartsbusinesscomputersgameshealthhospitalshomekids & teensnewsphysiciansrecreationreferenceregionalscienceshoppingsocietysportsworld