Hallutsinogeen on narkootikum, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone.

Liigitus

---

Hallutsinogeenid jaotatakse päritolu järgi looduslikeks ja sünteetilisteks.

Looduslike hallutsinogeenide hulka kuuluvad näiteks meskaliin (pärit peyote-kaktusest), psilotsibiin (seened), LSA (taevassinine lehtertapp ehk Morning Glory) jpt. Ka kanepisaadused võivad põhjustada hallutsinatsioone.

Sünteetiliste hallutsinogeenide tuntuim esindaja on LSD. Teistest tuntumatest sünteetilistest hallutsinogeenidest võiks mainida fentsüklidiini (PCP) ja ketamiini. Sünteetilistest ainetest arvatakse hallutsinatsioone tekitava toime tõttu selesse rühma aeg-ajalt ka ecstasy ja temasarnased amfetamiini derivaadid.

Toime

---

Hallutsinogeenide toime all ilmnevaid elamusi nimetatakse trip'iks (inglise sõnast trip 'reis, ränd'). Kui elamused on negatiivsed, kasutatakse väljendit bad trip ('halb reis'). Bad trip'i korral on tavaline paranoia, tõesena tunduvad mõtted jälitamisest või tagaajamisest ning ähvardavad hallutsinatsioonid (koletised, ründavad loomad jms).

Hallutsinogeenid üldiselt sõltuvust ei tekita, küll aga võivad hallutsinogeenid rohkem kui teised narkootikumid vallandada püsivaid psüühikahäireid. Näiteks võivad algselt LSD toime all tekkinud elamused jääda püsima ka pärast aine otsese mõju lakkamist – inimesel tekib psühhootiline seisund.

Narkoloogia