Eesti keel

See artikkel on viletsas seisus

Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on soome-ugri keelte läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.

Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, millest enamus (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.

Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet - lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse - näiteks /linn/, /linˑa/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vaˑla/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vaːla/ (osastav kääne sõnast vaal).

Ortograafia

Eesti keel kasutab ladina kirja ja tähestik põhineb ladina tähestikul, millele on lisatud vajalikud tähed. Kiri on peaaegu täielikult "häälikuline" (igale häälikule vastab kirjatäht), peale selle, et ei märgita üles palatalisatsiooni ega kolmandat väldet, ning peale mõnede erandite (näiteks sõna müüa).

Tähestikus on 32 tähte:

a b c d e f g h i j k l m n o p q r s š z ž t u v w õ ä ö ü x y

Tähestikku hääldatakse umbes järgnevalt: ^*" target="_blank" >^*" target="_blank" >^*" target="_blank" >^*" target="_blank" >^*" target="_blank" >^*" target="_blank" >^*" target="_blank" >^*" target="_blank" >^*)" target="_blank" >^*" target="_blank" >^*" target="_blank" >^*" target="_blank" >^*" target="_blank" >^*" target="_blank" >^*" target="_blank" >^*.

Tähed f, š, z, ž, c, q, w, x, y on võõrtähed ja need esinevad ainult võõrsõnades ja -nimedes (märkus: z ja ž hääldatakse kui "nõrgad" s ja š).

Ilma võõrtähtedeta tähestikus on 23 tähte:

a b d e g h i j k l m n o p r s t u v õ ä ö ü

Vaata ka

Välislingid

Eesti keele käsiraamat, EKI

Keeled | Eesti keel | Läänemeresoome keeled

Gourt Home::Gourt :: Eesti keel

Ortograafia

Vaata ka

Välislingid