article Related Topics:
Sports :: Sporting_Dog :: Sports_and_Hobbies :: Sporthorses :: Sportscasters :: Sports_Science :: Sporty_Thievz :: Sporting-Gundog_Group :: Sports_Acrobatics :: Sport_Ponies
 

Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.

Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti, kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja võistlussporti. Viimase kõrgeim aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.

Kogu maailmas harrastatakse kõige rohkem kergejõustikku, jalgpalli, korvpalli, poksi, võrkpalli ja ujumist. Eestis on populaarseimad kergejõustik, suusatamine, orienteerumine, võrk- ja korvpall. Suurimad ülemaailmsed võistlused on kaasaegsed olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused.

Ajalugu


Spordi alged pärinevad inimkonna varaselt arenguastmelt igapäevatööst ja sõjapidamisest. Sihiteadlikuks muutus sport Vana-Kreekas, kus see kuulus kasvatusse. Mitmesugustest jõu- ja osavusvõistlustest arenesid suurvõistlused: 776 eKr peeti esimesed olümpiamängud.

Nüüdisaja spordi alguseks peetakse 19. sajandi II poolt, kui hakati korraldama ametlikke rahvuslikke ja rahvusvahelisi võistlusi. Sporti edendas rahvusvaheliste spordiföderatsioonide loomine ja olümpiamängude taassünd (1896; kaasaegsed olümpiamängud). Eriti kiiresti on sport arenenud pärast Teist maailmasõda.

Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid jalgrattasport, jooks, võimlemine, jalgpall, poks, ujumine ja uisutamine. 1912. aasta Stockholmi olümpiamängudel kuulus Venemaa võistkonda ka eestlasi. Selleks ajaks oli teiseks edukaks alaks saanud kergejõustik. Iseseisvas Eestis saavutasid kõrge rahvusvahelise taseme laskesport, purjetamine, jääpurjetamine, male ja meeste kergejõustik, endiselt võidukad olid raskejõustiklased.

Olümpiamängud


Antiikolümpiamängud
Kaasaegsed olümpiamängud

Olümpiaharta - Olümpiadeviis - Olümpiahümn - Olümpiakongress - Olümpialipp - Olümpiatuli - Olümpiasümbol - Olümpiaembleem - Olümpiasolidaarsus - Olümpialinn - Olümpiaad - Olümpiatõotus -Olümpiarituaalid - Olümpiamängude ava- ja lõputseremoonia - Olümpiamängude autasustamistseremoonia - Olümpiamängude autasud - Olümpiamängude auhinnamedal - Olümpiamängude mälestusmedal - Olümpiaorden - Olümpiaprintsiip - Olümpiaküla - Olümpiamargid - Olümpiamündid - Olümpiamuuseumid - Olümpia kunstikonkursid

Spordiorganisatsioonid


AAHPERD

Eesti Spordimuuseum

NBA

Rahvusvaheline Olümpiakomitee

UEFA

Spordirajatisi


Staadion

Ujula

Velodroom

Vaata ka:


Sport | Meelelahutus

Sport | رياضة | Esporte | Deporte | Olahraga | Sukan | Fàrìkòlònyenaje | Sport | Sport | Спорт | Esport | Sport | Chwaraeon | Sport | Sport | Αθλητισμός | Sport | Deporte | Sporto | Kirol | ورزش | Ítróttur | Sport | Sport | Sport | Spórt | Spoyrt | Spòrs | Deporte | 스포츠 | Սպորտ | Sport | Sporto | Sport | Sport | ספורט | სპორტი | Szpòrt | Спорт | Espor | Deportus | Sports | Sport | Sportas | Sjport | Sport | Спорт | Sport | スポーツ | Sport | Idrett | Sport | تەنھەرىكەت | Deporte | Sport | Desporto | Sport | Sport | Спорт | Sport | Sporti | Sport | Sport | Šport | Šport | Спорт | Sport | Urheilu | Sport | Palakasan | விளையாட்டு (Sports) | Sport | กีฬา | Thể thao | Spor | Спорт | Spor | 体育

 

This article is licensed under the GNU Free Documentation License. It uses material from the "Sport".

Home Pageartsbusinesscomputersgameshealthhospitalshomekids & teensnewsphysiciansrecreationreferenceregionalscienceshoppingsocietysportsworld