Seemnetaimed

PinusSylvestris.jpg]] Seemnetaimed (Spermatophyta) on soontaimede ülemhõimkond (või hõimkond), kuhu kuuluvad taimed, kes paljunevad seemnete abil, erinevalt eostaimedelt, kes paljunevad eostega.

Seemnetaimede tänapäevased hõimkonnad on palmlehiktaimed, hõlmikpuutaimed, okaspuutaimed, vastaklehiktaimed ja katteseemnetaimed. Välja surnud on hõimkond Pteridospermatophyta.

Varem on rühma Spermatophyta vaadeldud hõimkonnana, kuhu kuuluvad klassid palmlehikud, hõlmlehikud, okaspuud, ebaokaspuud ning katteseemnetaimede klass (Magnoliopsida) või klassid.

Selle järgi, kas seemned on ainult osaliselt või täielikult viljalehtedega, eristatakse traditsiooniliselt paljasseemnetaimi ja katteseemnetaimi.

Paljasseemnetaimed paistab mõningatel morfoloogilistel andmetel olevat parafüleetiline rühm: nende hulka ei kuulu kõik nende viimase ühise esivanema järeltulijad, sest katteseemnetaimed on tõenäoliselt pärit paljasseemnetaimedest ning neil paistab olevat ühine eellane vastaklehiktaimedega. Molekulaarurringute andmetel paistab aga, et vastaklehiktaimed on hoopis okaspuutaimede sõsarrühm ning paljasseemnetaimed on monofüleetiline rühm.

Magnolia seeds.jpg

Tunnused

Kõigile seemnetaimedele iseloomulikud on õied ja seemned. Õied kujutavad endast algul eoslaid kandvaid lehti (viljalehed ja tolmukad). Paljasseemnetaimi tolmeldab reeglina tuul. Tolmukad ja viljalehed on neil koondunud käbideks.

Katteseemnetaimedel on õie ehitus enamasti keerukam. Ümber tolmukate paiknevad kroonlehed, mis sageli meelitavad kohale putukaid ja muid tolmeldavaid loomi. Tupplehed kaitsevad õit, eriti enne õitsemist pungana.

Sigimine

Seemnetaimedel toimub põlvkondade vaheldumine: nagu sõnajalgtaimedel ja sammaltaimedelgi vahelduvad sporofüüt ja gametofüüt. Sporofüüt on taim, mida tuntakse puu, põõsa või rohttaimena. Sigimiselundid paiknevad õies. seal produtseeritakse tolmukate tolmukottides tolmuteri. Viljalehtedes moodustub lootekott.

Isasgametofüüt kasvab tolmuterast (mis vastavad sõnajalgtaime eostele) tolmutoruna, mis kasvab läbi emakakaela lootekoti juurde ja viljastab seal munaraku.

Lootekott kujutab endast emasgametofüüti. Ta moodustab munaraku. Kummalgi gametofüüdil on ainult pool sporofüüdi kromosoomide arvust, nad on haploidsed.

Paljasseemnetaimedel kantakse õietolm üle otse seemnealgetele. Katteseemnetaimedel jõuab õietolm kõigepealt emakasuudmele, nii et nendel "moodsamatel" seemnetaimedel on tolmlemise ja viljastumise vahel pikem ajavahemik. Katteseemnetaimedel on seemnealged paremini kaitstud ja iseviljastamine on raskendatud.

Fossiilid

Pteridospermae oli üks varasemaid edukaid maismaataimede rühmi, ja nende ülekaaluga metsad olid valdavad hilises Paleosoikumis. Glossopteris oli üks silmapaistvamaid puude perekondi Gondwanal Permi ajastul. Triiase ajastuks oli selle hõimkonna ökoloogiline tähtsus kahanenud. Kriidi ajastu lõpuks, kui hakkasid levima katteseemnetaimed, olid domineerivad tänapäevased paljasseemnetaimede hõimkonnad.

Vaata ka

Taimesüstemaatika

Kirjandus

Bowe, L. Michelle, Gwénaële Coat, and Claude W. dePamphilis. 2000. Phylogeny of seed plants based on all three genomic compartments: Extant gymnosperms are monophyletic and Gnetales' closest relatives are conifers. Proceedings of the National Academy of Sciences 97: 4092-4097.
Soltis, Douglas E., Pamela S. Soltis and Michael J. Zanis. 2002. Phylogeny of seed plants based on evidence from eight genes. American Journal of Botany 89: 1670-1681 (resümee).
Chaw, Shu-Miaw, Christopher L. Parkinson, Yuchang Cheng, Thomas M. Vincent, and Jeffrey D. Palmer. 2000. Seed plant phylogeny inferred from all three plant genomes: Monophyly of extant gymnosperms and origin of Gnetales from conifers. Proceedings of the National Academy of Sciences 97: 4086-4091 (resümee).

Välislingid

Fossiilsed seemnetaimed (saksa keeles)