Gourt Home::Gourt :: Ränidioksiid
Ränidioksiid (keemiline valem SiO2) on keemiline ühend, mille molekul koosneb ühest räni ja kahest hapniku aatomist.
Keemilised omadused
Ränidioksiid on happeline oksiid. Seetõttu lahustub ta (aeglaselt) leeliste vesilahustes, kuid hapete (välja arvatud vesinikfluoriid) suhtes on ta vastupidav.
Füüsikalised omadused
Normaaltingimustel sulab ränidioksiid temperatuuril 1710°C ja keeb temperatuuril 2230°C.
Levik ja geoloogia
Puhas ränidioksiid esineb looduses peamiselt mineraal kvartsina. Kokku on ränidioksiidil 17 polümorfset erimit. Ränidioksiid võib esineda looduses kristallidena (kvarts), peitkristalsete agregaatidena (kaltsedon) või hüdraatunud amorfse massina (opaal), samuti ka klaasina.
Ränidioksiid on väga vastupidav keemilisele murenemisele. Seetõttu on liiv, mis koosneb peamiselt ränidioksiidist, väga levinud sete.
Mineraale, mille struktuuri kuulub ränidioksiid, nimetatakse silikaatideks. Et räni ja hapnik on maakoore peamised koostisosad, koosnebki maakoor valdavalt silikaatseist mineraalidest.
Ränidioksiidist ehitavad oma koja mitmed organismid, näiteks radiolaarid ja diatomeed ehk ränivetikad.
Diòxid de silici | Oxid křemičitý | Siliziumdioxid | Silicon dioxide | Dióxido de silicio | Silika | Silice | Silice | Silica | Silica | 二酸化ケイ素 | سىلىكون دىئوكسىد | Krzemionka | Dióxido de silício | Диоксид кремния | Kiseldioxid | 二氧化硅
"Ränidioksiid"