article

Protestantism on roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks.

Sõna "protestant" tuleneb ladina sõnast protestans 'avalikult tunnistav'.

Tavaliselt mõeldakse protestantide all luterluse rajaja Martin Lutheri ja kalvinismi rajaja Johann Calvini mõjul katoliku kirikust eraldunud kristlikke rühmitusi. Reformatsiooni kolmandat haru, mis oli konfliktis nii katoliku kiriku kui ka luterlaste ja kalvinistidega, nimetatakse mõnikord radikaalseks reformatsiooniks ehk anabaptistideks. Protestantismi alla arvatakse ka mõningaid kristlikke rühmitusi (sekte), mis ei tunnista ajaloolist seost Lutheri, Calvini ega anabaptistidega. Osalt puudub protestantlikel kogudustel apostellik suktsessioon: nende rajajatel puudub Peetrusest lähtuv piiskopliku pühitsuse järglus.

Protestantismi usk on rohkem abstraktne kui rituaalne; protestantismi laialdane levik tulenes suuresti rahvakeeltesse tõlgitud Piibli levikust trükitud kujul. Protestandid ei pea suurt lugu hierarhiast, nad on rünnanud preestriseisust ja Püha Tooli autoriteeti. Protestantismi seostatakse ka poliitilise demokratiseerumisega, mis leidis aset 16. ja 17. sajandi vältel.

Protestantism kitsamas mõttes


Ranges mõttes nimetatakse protestantideks vürstide ja linnade liitu, kes Speyeri riigipäeval 1539 kirjutasid alla Speyeri protestatsioonile Wormsi edikti vastu, mis keelustas Lutheri õpetuse Saksa-Rooma Riigis. Lähtuvalt sellest nimetatakse saksa keeleruumis protestantideks luterlikku kirikut, kuid mitte reformeeritud kirikuid; reformatsioonist lähtunud kirikuid nimetatakse saksa keeleruumis tavaliselt evangeelseteks.

Protestantismi eellugu


Esimesed, tänaseni säilinud eraldujad olid 12. sajandil albilased.

Suurim eraldumine toimus 16. sajandil reformatsiooni käigus, kui tekkisid luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused.

Õpetuslikult pooldatakse emakeelset jutlust ja pühakirja. Protestantismis ei ole valeõpetust, on arvamuste ja teoloogiliste koolkondade paljusus ja piirkonniti erinev jumalateenistus.

Tänapäeval toimub üksikkoguduste ja koguduste liitude vahel oikumeenia ehk koostöö kirikute ja koguduste nõukogu kaudu (Euroopa Kirikute Nõukogu). Kirikute Nõukogusse mittekuuluvad protestantlikud kogudused on sektid.

Vaata ka:


Kiriku ajalugu - Reformatsioon - lahkusk

Kristlus | Reformatsioon

Protestantisme | بروتستانتية | Protestan | Protestan | Protestantizam | Протестантство | Protestantisme | Protestantství | Protestantisme | Protestantismus | Protestantism | Protestantismo | Protestantismo | Protestantisme | Protastúnachas | Protestantismo | 개신교 | Protestantizam | Protestantismo | Protestantesimo | נצרות פרוטסטנטית | Protestantes | Protestantizmas | Protestantizmus | Protestantisme | プロテスタント | Protestantisme | Protestantisme | پروتېستانت دىنى | Protestantyzm | Protestantismo | Протестантизм | Chiesi Prutistanti | Protestant | Protestantizmus | Protestantizem | Протестантизам | Protestantizam | Protestantismi | Protestantism | Tin Lành | Protestan | Протестантизм | 新教

 

This article is licensed under the GNU Free Documentation License. It uses material from the "Protestantism".

Home Pageartsbusinesscomputersgameshealthhospitalshomekids & teensnewsphysiciansrecreationreferenceregionalscienceshoppingsocietysportsworld