Planeet

Planeet on suure massiga keha, mis tiirleb ümber tähe ega tooda termotuumareaktsiooni abil energiat.

Hiljaaegu oli teada üksnes üheksa planeeti, kõik meie oma päikesesüsteemis. Nüüd aga on avastatud päikesesüsteemiväliseid planeete, mida 2005. aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide.

Planeetide teke

Arvatakse, et planeedid moodustuvad gravitatsioonilist kollapsi läbitegevast udukogust, millest tekkis planeedi täht. See udukogu kuhjub gaasist ja tolmust, mis tiirleb seni tihedas prototähekettas ümber prototähe kuni tähe tuum süttib ning tekkiv päikesetuul järelejäänud ainese minema puhub.

Jaotus

Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks:

Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest.
Jupiteri-sarnased ehk gaashiiud, mis koosnevad põhiliselt gaasidest.

Mõnikord lisatakse ka kolmas rühm, kuhu kuuluvad Pluuto-sarnased kehad, mis koosnevad põhiliselt jääst. Nende hulka kuuluvad ka mitteplaneedid, näiteks meie päikesesüsteemi välisplaneetide jääst kaaslased (nt. Saturni kaaslane Titan).

Nimetamine

Kõik päikesesüsteemi planeedid peale Maa on nimetatud vanarooma jumalate järgi. Planeetide kaaslased on nimetatud vanakreeka või vanarooma mütoloogiast pärinevate tegelaste, jumalate või William Shakespeare'i näidendite tegelaste järgi. Asteroide võib nende avastajate äranägemise järgi nimetada ükskõik kelle või mille järgi aga nimed peab heaks kiitma Rahvusvahelise Astronoomiauniooni nomenklatuurikogu.

Päikesesüsteemi planeedid

Päikesesüsteemi planeedid on Päikese poolt loetuna

Merkuur
Veenus
Maa (mõnikord vaadeldakse koos Kuuga "kaksikplaneedina")
Marss
Jupiter
Saturn
Neptuun
Uraan
Pluuto (mida koos kaaslase Charoniga mõnikord vaadeldakse kaksikplaneedina. Mõnikord ei peeta Pluutot üldse planeediks, vaid üheks Neptuuni-tagustest objektidest Kuiperi vöös).

Hüpoteetilised planeedid

On välja pakutud mitmeid hüpoteetilisi planeete, nagu näiteks planeet X Pluutost kaugemal ja Vulkaan Merkuurist Päikesele lähemal, mida on senini tulutult otsitud.

Taevakehad, mis on pretendeerinud planeedi staatusele

Kui 1801 leiti Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel tiirlev taevakeha Ceres, siis võeti teda uue planeedina, kui aga samas piirkonnas leiti tiirlevat palju väikesi taevakehi, hakati neid koos Ceresega nimetama asteroidideks. Et aga Ceres on teistest asteroididest suurem ning on enam-vähem kerakujuline, mahub ta mõne astronoomi arvates planeedi definitsiooni alla.

Alates 1992. aastast on leitud palju Neptuuni-taguseid objekte Kuiperi vöös. Mõned neist on kerakujulised ja asteroididest suuremad ning sarnanevad suuruse, orbiidi ja ehituse poolest Pluutole. Seetõttu oleks alust nimetada neid planeetideks. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon ei ole ühtki neist seni siiski planeediks tunnistanud. Tähtsamad neist on (Päikesest kaugenevas järjekorras) 90482 Orcus, 2003 EL₆₁ ("Santa"), 50000 Quaoar, ₉ ("Easterbunny"), 2003UB₂₁₃ ja Sedna. Viimast peetakse siiski sageli Kuiperi vööst kaugemal paiknevaks.

Kui Sedna 2003, võeti teda planeedina, sest tegemist oli suurima Päikese ümber tiirleva taevakehaga, mis pärast Pluutot oli avastatud. Rahvusvaheline Astronoomiaunioon teda aga planeediks ei tunnistanud. Põhjus oli peamiselt selles, et ta on Pluutost väiksem. Et aga 2005 avastati 2003UB₂₁₃, mis on Pluutost läbimõõdu ja massi poolest suurem, siis on küsimus uuesti päevakorda võetud. Arvatakse, et Rahvusvaheline Astronoomiaunioon kuulutab välja planeedi definitsiooni, mille järgi tõenäoliselt nii Pluuto kui ka 2003UB₂₁₃ osutuvad planeetideks või siis ei mahu kumbki planeedi mõiste alla.

Päikesesüsteemivälised planeedid

Alates 1990-ndatest on avastatud hulgaliselt päikesesüsteemiväliseid planeete. Kuna suurte planeetide gravitatsiooniline toime on tugevam ning seetõttu on neid kergem avastada on peaaegu kõigi seni avastatud päikesesüsteemiväliste planeetide mass suurem või sarnane päikesesüsteemi gaashiidude omaga. Siiski pole selge, kas need planeedid sarnanevad gaashiidudele ka muu kui massi poolest või on nad hoopis mingit muud tüüpi, mis pole meie päikesesüsteemis tuntud. Viimasele viitab fakt, et mõned neist planeetidest tiirlevad mööda väga elliptilisi orbiite oma tähele väga lähedal ning saavad seetõttu palju rohkem tähekiirgust kui meie päikesesüsteemi gaashiiud.

Lisaks on leitud ka kolm planeeti, mis tiirlevad ümber ärapõlenud tähe või pulsariks nimetatava supernoova jäänuse ning mis on suuruselt võrreldavad Maa-sarnaste planeetidega. Sarnaste planeetide avastamiseks on NASA-l plaanis välja töötada eriotstarbeline satelliit, mis suudaks avastada Maa-lähedase massiga planeete. Selliste planeetide esinemissagedus on üks muutujaid Drake'i võrrandis, mis hindab Maa-välise mõistuse võimalikkust.

Muud

Teistel planeetidel toimuv ning tundmatute planeetide uurimine on olnud üks püsiteemasid teaduslikus fantastikas (vaata planeedid teaduslikus fantastikas).

Välislingid

Astronoomia | Taevakehad | Planeedid

Gourt Home::Gourt :: Planeet