Maks on rahaline kohustis, mida üksikisik või ettevõte maksab riigile vastavalt riigis kehtivale korrale või seadusandlusele. Maksude kogumine on üks vanemaid majanduse reguleerimise vahendeid. Kaasaegsel maksusüsteemil on kaks pöhilist majandusfunktsiooni:

1. fiskaalne funktsioon, mis seisneb majanduse arenguks vajalike ressursside kogumises;
2. reguleeriv funktsioon, mille ülesanne on majandussubjektide käitumise mõjutamine ning proportsioonide muutmine ressursside paigutuses.

Viimane funktsioon on oluline majanduspoliitika aspektist, sest maksumäärade muutmisega ja maksusoodustuste kehtestamisega saab valitsus mõjutada majandusprotsesse talle vajalikus suunas. Maksusüsteem peab vastama teatud printsiipidele:

• Neutraalsus. Kui maks ei ole kehtestatud mingi konkreetse tegevuse suunamiseks vöi selle ärahoidmiseks, siis peab maks arendama vaba turgu vöimalikult vähe. Kui, näiteks, inimene on oma maja ära värvinud, korrastanud aia ja siis järsku töstetakse kinnisvaramaksu, ei ole selline maksustamine neutraalne. Tagajärjeks on körvalmõjud, mis antud näite puhul tähendavad seda, et inimene laseb kõrgematest maksudest pääsemiseks majal laguneda.
• Suunatus. Maks võib olla suunatud turu puudulikkuse vastu. Selleks et vältida looduse saastamist, tuleb saastaja maksustada saastemaksuga. Kuid maksudega vöib ka soodustada teatud tegevust, näiteks ettevõtlust ääremaades.
• Lihtsus. Maksud peavad olema üheselt tölgendatavad ja arusaadavad. See kehtib köigi maksude kohta, sest segaselt sätestatud ja paljude tõlgendamisvõimalustega maksud tekitavad riigile kasu asemel kahju. Selle asemel, et eelarvesse raha juurde saada, peab riik kodanike ja ettevõtetega kohut käima. Maksusüsteemi lihtsus ja selgus peaks tagama ka maksude laekumise, see tähendab maksudest peab olema raske kõrvale hiilida.
• Võrdsus. Maksud peavad kehtima võrdselt kõigile. Võrdsuse määratlemisel on kaks kriteeriumi:

1. horisontaalne vördsus ja
2. vertikaalne vördsus.

Horisontaalne võrdsus tähendab köige üldisemalt seda, et ühesuguse jõukusastmega indiviide koheldakse maksustamise seisukohalt ühtmoodi. See ei pea alati tähendama, et nad maksaksid täpselt ühepalju. Näiteks vöib riik suitsetajaid rohkem maksustada (aktsiisimaks tubakatoodetele), Vertikaalne võrdsus tähendab seda, et erineva sissetulekuga subjektid peaksid maksma erineva suurusega makse. Mida suurem on sissetulek, seda suuremad peaksid olema ka maksud. Seda printsiipi järgibki enamikus riikides kasutusel olev progresseeruv tulumaks.Üheks võrdsuse väljenduseks on ka maksudest kasusaamise põhimõte. See tähendab, et eeldatavalt peaksid mingi konkreetse ühishüve eest maksma rohkem need, kes seda hüve tarbivad. Näiteks maanteede kasutajad peaksid maksma teede ja sildade remondi eest rohkem kui need, kellel autot ei ole. Sellepärast ongi mootorikütusele kehtestatud aktsiisimaks, mille arvelt finantseeritakse maanteede korrashoidu.

• Efektiivsus. Maksusüsteem peab olema efektiivne. Ei ole mötet kehtestada maksu, mille kogumiseks tehtavad kulutused ületavad sellest maksust laekuva tulu.

Fiskaalpoliitilised otsused

---

Otsustused mis tehakse riigis maksude küsimuses kuuluvad fiskaalpoliitika alla.

SKT Intressimäär Maksude tõstmine väheneb langeb Maksude alandamine kasvab tõuseb

Kirjeldatud tulemust võib loota siis kui muud tingimused majanduses ei muutu. Aga nii ei ole kunagi - näiteks majanduse edendamiseks makse alandades peab valitsus oma kulutusi vähendama (mis mõjub majanduskasvu aeglustavalt) või rohkem laenama, mis vähendab raha pakkumist (seegi mõjub majanduskasvu aeglustavalt). Sündmusi, mis riigi majanduskasvu võivad mõjutada, toimub samal ajal maailmas muidki. Peale selle ei ilmne majanduspoliitiliste sammude mõju kohe. See võtab aega, kusjuures keegi ei tea, kui palju täpselt. Võib-olla kasvab majandus selle aja peale kui maksude alandamine mõju hakkab avaldama, muude tegurite mõjul juba liigagi kiiresti.

Põhiterminid

---

• MAKSUKOHUSLANE ehk maksu subjekt on juriidiline vöi füüsiline isik, kes peab maksu maksma.
• MAKSUSTAMISE (MAKSU) ALUS on maksu objekt, mille alusel määratakse maksukohustus. Maksustamise alus ehk ka maksuobjekt on näiteks üksikisiku tulumaksu korral kodaniku sissetulekud, kinnisvaramaksu puhul kinnisvara koguväärtus jne.
• MAKSUVABA MIINIMUM on summa, mida ei maksustata ja mis lahutatakse maksualusest kogusummast (maksu alusest).
• MAKSUKOORMUS on summa, mida maksukohuslane peab maksudena riigile ja kohalikule omavalitsusele maksma.
• MAKSUMÄÄR näitab, kui palju maksualusest summast läheb maksudeks. Maksumäär võib olla väljendatud kas suhtelise (protsentides) või absoluutse näitajana (summa mingi mõõtühiku kohta).
• MAKSUTOIME näitab maksude ülekandumist esmastelt maksumaksjatelt neile, kelle kanda lõppkokkuvõttes jääb antud maks. Näiteks aktsiisimaksu maksukohuslane on tootja või kauba maaletooja. Samas on aktsiisimaks tootjal vöi maaletoojal lülitatud toote hinna sisse kui osa tootmiskulusid. Aktsiisimaksu töstmine suurendab kohe ka toote hinda ja tulemuseks on, et tegelikult maksab maksumäära tõusu kinni lõpptarbija. Arvestades maksu sellist toimet, saab riik mõjutada majandusprotsesse. Näiteks kõrgete tollimaksude kehtestamisega piiratakse importi antud riiki, sest see teeb sisseveetavad kaubad kallimaks ja vähendab nende konkurentsivõimet vörreldes kodumaiste kaupadega.
• MAKSU PIIRMÄÄR on igalt täiendavalt teenitud rahaühikult makstav maksumäär.
• MAKSUPETTUS - ebaseaduslik maksude maksmata jätmine
• MAKSUDE VÄLTIMINE - maksukoormuse vähendamine seaduslike meetoditega (Eestis näiteks abikaasade ühine tulumaksu deklareerimine).

Otsesed ja kaudsed maksud

---

Majandusteoreetiliselt jaotatakse maksud kaheks: otsesed- ja kaudsed maksud.

Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt.

• tulumaks
• sotsiaalmaks

Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist.

• aktsiis
• käibemaks

Kes peaksid makse maksma?

---

Kasumiprintsiip ütleb, et need, kes saavad valitsuse programmist tulu, peaksid selle eest ka maksma. Näiteks mõelge maantee või silla ehitusele — kes peaks selle eest maksma? Kasumiprintsiibi kohaselt peaksid nende eest maksma need, kes neid ka kasutavad ehk sõidukijuhid. Maksuvõimelisuse printsiip ütleb, et makse tuleks koguda proportsionaalses vastavuses sellega, kui palju inimesed on võimelised maksma. Näiteks see, kes teenib aastas 100 000 krooni, on võimeline enam makse maksma kui see, kes teenib 25 000 krooni. Aga kui palju enam peaks makse maksma suurema sissetulekuga inimene? Kas tema maksevõime on neli, kümme või ainult kaks korda suurem? Majandusteadlased ei oska sellele vastata — eeldatakse vaid, et kuna üks kroon rikkale annab tundavalt vähem kui vaesele, siis peaks ka jõukam inimene olema valmis enam raha protsentuaalselt maksudeks loovutama ehk tema maksevõime on suurem.

Pole seegagi üllatav, et inimesed jõuavad erinevatele järeldustele maksu suurase osas, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab. Mõned inimesed väidavad, et maksuprotsent peaks olema erineva sissetulekuga inimeste jaoks ühesugune, sest see on nende oma tarkus ja püüdlikus, mille tõttu nad enam teenivad. Samas kui teised leiavad, et jõukamad peaksid suurema protsendi tuludest maksudeks maksma. Vaidlused keskenduvad erinevatele proportsionaalse ja progressiivse maksusüsteemi vahel

Vaata ka

---

• Maksusüsteemid

majandus | majandusteadus

Pajak | Sòe-kim | Падатак | Данък | Daň | Skat | Steuer | Tax | Impuesto | Imposto | Impôt | Imposto | Imposto | Skattur | Imposta | מס | Mokestis | Adó | Belasting (fiscaal) | 税金 | Skatt | Podatek | Taxa | Налог | Tax | Vero | Skatt | ภาษีอากร | Vergi | 税收