Gourt Home::Gourt :: Maakoor
Maakoor on Maa tahke pindmine kest, litosfääri ülemine (3–75 km paksune) osa, mis koosneb põhiliselt ränirikkaist kivimeist, mida vahevööst eraldab Moho ehk Mohorovičići eralduspind.
Maakoore alumiseks piiriks on moho, millel seismiliste lainete kiirus hüppeliselt muutub. Maakoore all on vahevöö ning poolel teel Maa keskmesse algab Maa tuum.
Eristatakse ookeanilist, mandrilist ja üleminekulist maakoort. Ookeaniline maakoor moodustab 54%, mandriline maakoor 40% ning üleminekuline maakoor 6% maakoore kogupindalast. Ruumalaliselt moodustab ookeaniline maakoor 17%, mandriline maakoor 77% ning üleminekuline maakoor 6% maakoore koguruumalast. Sellest järeldub, et mandriline maakoor on ookeanilisest maakoorest tunduvalt paksem.
Suuremat osa maakoorest on raske ligipääsetavuse tõttu keeruline uurida. Kõige paremad on teadmised mõistagi mandrilise maakoore ülaosast. Teadmised ookeanilise maakoore ehitusest pärinevad peamiselt ofioliitide uurimisest, mis on endised ookeanilise maakoore fragmendid, mis tektooniliste jõudude toimel mandrilise maakoore peale on lükatud. Maakoore struktuuri ning vertikaalseid üleminekuid kaardistatakse peamiselt seismiliste lainete levikupildi alusel.
Maakoore ehitus
Maakoore ehitus varieerub nii püst- kui ka rõhtsihis. Rõhtsihis eristatakse 13 erinevat maakooretüüpi, mille iseloomulikke omadusi kirjeldab alljärgnev tabel:
| Maakoore tüüp | Pindala (%) | Ruumala (%) | Tektooniline stabiilsus | Soojusvoog (mW/m²) | Keskmine paksus (km) | Keskmine vp (km/s) |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Mandriline maakoor | ||||||
| 1. Kilp | 6 | 11 | stabiilne | 40 | 40 | 6,5 |
| 2. Platvorm | 18 | 35 | stabiilne, vahepealne | 49 | 42 | 6,5 |
| 3. Orogeen | ||||||
| Paleosoikumi orogeen | 8 | 13 | stabiilne | 60 | 35 | 6,4 |
| Meso- ja Kainosoikumi orogeen | 6 | 14 | vahepealne, ebastabiilne | 70 | 52 | 6,3 |
| 4. Aktiivne mandriline äärevöönd | 2 | 4 | vahepealne, ebastabiilne | 50...70 | 38 | 6,4 |
| Üleminekuline maakoor | ||||||
| 5. Mandriline riftivöönd | 1 | 1 | ebastabiilne | 60...80 | 28 | 6,5 |
| 6. Saarkaar | 1 | 1 | vahepealne, ebastabiilne | 50...75 | 19 | 6,4 |
| 7. Ookeaniline platoo | 3 | 3 | stabiilne, vahepealne | 50...60 | 25 | 6,5 |
| 8. Sisemaa merebassein | 1 | 1 | stabiilne | 50 | 22 | 6,0 |
| Ookeaniline maakoor | ||||||
| 9. Ookeani keskahelik | 10 | 2 | ebastabiilne | 100...200 | 5 | 6,4 |
| 10. Ookeanibassein | 38 | 12 | stabiilne | 50 | 7 | 6,4 |
| 11. Ääremereline bassein | 4 | 2 | ebastabiilne, vahepealne | 50...150 | 9 | 6,3 |
| 12. Ookeaniline saar | <1 | <1 | vahepealne, ebastabiilne | 60...80 | 13 | 6,5 |
| 13. Süvik | 2 | 1 | ebastabiilne | 45 | 8 | 6,4 |
Maakoor koosneb mosaiigina asetsevatest laamadest, mille ujuvat liikumist (triivi) osaliselt sulanud astenosfääril kirjeldab laamtektoonika teooria.
Maakoore koostis
Maakoor koosneb peamiselt kaheksast keemilisest elemendist. Need on: hapnik, räni, alumiinium, raud, magneesium, kaltsium, naatrium ja kaalium. Keskmise "kuiva" maakoore koostis oksiidsel kujul massiprotsentides:
| SiO2 | TiO2 | Al2O3 | FeO* | MnO | MgO | CaO | Na2O | K2O | P2O5 | |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Mandriline maakoor | 59,70 | 0,68 | 15,70 | 6,50 | 4,30 | 0,09 | 6,00 | 3,10 | 1,80 | 0,11 |
| Ookeaniline maakoor | 50,50 | 1,60 | 15,30 | 10,40 | 7,60 | 0,20 | 11,30 | 2,70 | 0,20 | 0,20 |
Mineraloogiliselt koosneb maakoor 92% ulatuses silikaatseist mineraalidest. Tähtsamad maakoort moodustavad mineraalid:
- plagioklassid – 39%
- leelispäevakivid – 12%
- kvarts – 12%
- pürokseenid – 11%
- amfiboolid – 5%
- vilgud – 5%
- savimineraalid – 5%
- muud silikaadid – 3%
- mittesilikaadid – 8%
Vaata ka
Välislingid
Земна кора | Erdkruste | Crust (geology) | Corteza terrestre | Croûte terrestre | קרום כדור הארץ | Kerak bumi | Aardkorst | 地殻 | Skorupa ziemska | Crosta | Земная кора | Crust | เปลือกโลก | 地壳
"Maakoor"