Kofliktiteooria on sotsioloogilise uurimise vaatenurk, mis põhineb eeldusel, et ühiskond on keeruline süsteem, mida iseloomustab ebavõrdsus ja konflikt, mis põhjustab ühiskondlikku muutust.

Konfliktiteoreetikutest on tuntud:

• Max Gluckman ja John Rex (Suurbritannia)
• Lewis A. Coser ja Randall Collins (USA)
• Ralf Dahrendorf (Saksamaa, hiljem Suurbritannia)
• Ludwig Gumplovicz (Poola)
• Vilfredo Pareto (Itaalia)
• Karl Marx ja Georg Simmel (Saksamaa)

Konfliktiteooria uurib:

• kuidas tegurid nagu näiteks sotsiaalne klass, rahvus, sugu ja vanus on seotud väärtuslike ressursside (raha, võim, haridus, ühiskondlik prestiiž) ebavõrdse jaotumisega
• kuidas sotsiaalsed mustrid on kasulikud ühele osale ühiskonnast (võimu omavad ühiskonna liikmed) ja kahjulikud teistele
• kuidas võimu omavad säilitavad ja suurendavad oma mõju sotsiaalse elu eri valdkondade üle (ka ühiskonnas valitsevate ideede ja väärtuste üle)

Konfliktiteooria sotsiaalsest struktuurist

• ühiskonna sotsiaalne struktuur on inimeste kategooriate vaheliste domineerimissuhete süsteem
• suhteline võim tootimisviiside üle määrab inimese sotsiaalse positsiooni

Konfliktiteoreetiline lähenemine seksuaalsusele

• kes määrab normid?
• võimulolijad kasutavad tavasid ja seaduseid sotsiaalse kontrolli vahenditena

Konfliktiteooria vormid

• varane (humanistlik) – kultuuri ideoloogia ja inimteadvuse probleemid (Karl Marx);
• hiline (materialistlik) – sotsiaalsed institutsioonid, majandussuhted (Marx);
• neomarksism – marksismi humaniseerimine (Frankfurdi koolkond);
• ameerika kriitiline sotsioloogia – kapitalismi kriitika, radikalism (Mills);
• muud vormid – marksism-leninism, maoism jt.

Frankfurdi koolkond:

• Theodor Adorno
• Max Horkheimer
• Walter Benjamin
• Herbert Marcuse
• Alfred Sohn-Rethel
• Leo Löwenthal
• Franz Neumann
• Franz Oppenheimer
• Friedrich Pollock
• Erich Fromm
• Jürgen Habermas
• Oskar Negt
• Karl A. Wittfogel
• Susan Buck-Morss
• Axel Honneth

Frankfurdi koolkonda loetakse sotsioloogias neomarksismi konfliktiteoreetikuteks. Nende peamisteks huvideks oli ortodoksse marksismi majandusliku determinismi kriitika, freudistliku psühhoanalüüsi ja marksistliku ühiskonnakäsitluse ühendamine, kaasaegse kapitalismi kriitilise epistemoloogia väljatöötamine.

Konfliktiteooria puudused: ühiskondlike pingete ja vastuolude liigne rõhutamine, suutmatus selgitada majanduse ja võimu temaatikaga vähem seotud ühiskonnaelu valdkondi, alluvate gruppide mõjutamis- ja osalemisvõimaluste alahindamine.

Sotsioloogia | Filosoofia

Konfliktsoziologie | Conflict theory | גישת הקונפליקט החברתי | 紛争理論 | 冲突理论