Knut Suur (taani keeles ka Knud II, inglise Canute the Great, eesti keeles mõnikord ka Kanut; umbes 995 – 12. november 1035) oli Inglise kuningas alates 1016, Taani kuningas alates 1018 ja Norra kuningas alates 1028 kuni surmani.

Tema isa oli Taani ja Inglise kuningas Svend Harkhabe.

Knut oli küll kristlane ja isegi edendas Inglismaa kirikuelu, kuid näiteks Norras lubas ta jätkuda ka vanadel muinasskandinaavia uskumustel (eelmine Norra kuningas, Olaf Püha, oli just sellepärast kukutatud, et ta püüdis norralastele vägivaldselt ristiusku peale suruda). Knuti peetakse ka viimaseks suureks viikingiaegseks Skandinaavia kuningaks.

Tema huvid ulatusid ka Läänemere idakaldale ning tal olid kontaktid ka Jaroslav Targaga.