Iidol (vanakreeka keeles eidolon, ladina keeles idolum) tähendas algselt 'kummitust, surnu vaimu'. Keskaja ladina keeles hakkas see tähendama ebajumalat või ebajumalakuju.

Francis Bacon pidas teoses "Novum Organum" iidolite all silmas kummitusi, mis viivad inimtunnetuse valele teele.

Vaata ka

• Idoru

Mütoloogia | Religioon | Teadusfilosoofia