Harilik mänd

Harilik mänd
PinusSylvestris.jpg
Taksonoomia
Riik:	Taimed Plantae
Hõimkond:	Paljasseemnetaimed Pinophyta
Klass:	Okaspuud Pinopsida
Selts:	Okaspuulaadsed Pinales
Sugukond:	Männilised Pinaceae
Perekond:	Mänd Pinus
Liik	Harilik mänd sylvestris
*Pinus sylvestris*

Harilik mänd (Pinus sylvestris) on igihaljas okas puu liik männi perekonnast.

Metsa, kus mänd on arvukaim puuliik, nimetatakse männikuks.

Harilik mänd on Eesti ainus looduslik männiliik ning levinuim puu metsades. Männid katavad 38% Eesti metsamaadest ja 39% kõigi puistute tagavarast. Kõige suurem osa maakonnast on männikute all Hiiu maakonnas, aga kui ainult puistuid arvestada, siis on esimene Harju maakond, mille puistutest moodustavad männikud 65% (2004. aasta andmed).

Eesti kõrgeim harilik mänd kasvab Tartu maakonnas Järvselja metskonnas. Selle kõrgus on umbes 43 meetrit. Eestis kasvavad männid enamasti kuni 30 meetri kõrguseks.

Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak.

Levik ja kasvukohad

Eesti_mannimetsad.png

Harilik mänd on levinud Euroopas ja Aasias Hispaaniast kuni Venemaa kaguosani.

Eestis on mänd tavaline metsapuu, sest ta talub hästi äärmuslikke kasvutingimusi. Mändi võib leida nii kuivadel liivaluidetel kui ka niisketes soodes.

Mänd vajab kasvamiseks ohtralt valgust. Sellepärast kuivavad alumised oksad kergesti.

Paljunemine

Harilik mänd tolmleb juuni alguses. Emaskäbid on alguses punased ja läbimõõduga umbes 1 sentimeeter. Küpsemine kestab kaks aastat.

Kasutamine

Eestlased on alati raiunud väga palju mände, sest sellest valmistatakse näiteks ehitisi, laevu ja paberit. Samas on männikuid väga palju ka istutatud.

Männist on eestlased kunagi tõrva saanud. Keemiatööstus toodab männivaigust erinevaid tarbeaineid, näiteks puupiiritust.

Hariliku männi puit (ja sellest valmistatud mööbel) on järgneva mustriga:
Hmannipuit.jpg

Mesipuud

Eestis on kõige levinumad mesipuud ehk puud, mille sees elavad metsmesilased, just männid. Meemetsade tähtsus Euroopas hakkas kaduma 16. sajandil, kui Ameerikast hakati sisse vedama roosuhkrut. Eesti kaks viimast tarupedajat on looduskaitse all. Nad asuvad Võrumaal Antsla valla Kaika küla Mändiku talu lähedal.

Nimed

Nii inimeste kui ka kohtade nimed on tihti pandud auväärse puu järgi. Muidugi ei ole eestlaste seas mänd nii auväärsel kohal kui tamm. Siiski on Mänd üsna levinud perekonnanimi. Tuntud on näiteks Heljo Mänd.

Kirjandus

Rein Kuresoo, Hendrik Relve, Indrek Rohtmets. Eesti elusloodus — kodumaa looduse teejuht, Tallinn 2001, lk 122 (allikas).

Välislingid

Okaspuulaadsed | Eesti paljasseemnetaimed

Gourt Home::Gourt :: Harilik mänd