Sõna genotüüp kasutas esmakordselt Taani botaanik Wilhelm Johannsen, aastal 1909. Genotüüp on indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon, mis koostoimes keskkonnatingimustega määrab tema fenotüübi. Genotüüp tähendab ka indiviidi (raku) geneetiliste lookuste alleelne koosseis. Diploidsetel organismidel eristatakse iga geeni suhtes homosügootset ja heterosügootset genotüüpi. Suguliselt sigivate diploidsete organismide genotüübi igas geenipaaris on üks alleel saadud isalt, teine emalt. Heterogameetse sugupoole genotüüp on suguliiteliste geenide suhtes hemisügootne.

Genotüübiline muutlikkus

Genotüübilise muutlikkuse all mõeldakse indiviidide (rakkude) vaheliste erinevuste teket ja esinemist genotüüpides. Tekkepõhjuste järgi eristatakse mutatiivset ja kombinatiivset muutlikkust. Genotüübiline muutlikkus võib avalduda fenotüübilise muutlikkuse näol, kuid suur osa sellest on varjatud, see tähendab fenotüüpides mitteavalduv (homo- ja heterosügootsusdominantsuse korral, sünonüümsed geenmutatsioonid, erinevused genoomide mittekodeerivates piirkondades).

Vaata ka

• fenotüüp
• molekulaarbioloogia ja geneetika mõistete loend

Генотип | Genotyp | Genotype | Genotyp | Genotype | Genotipo | Génotype | 유전형 | Genotipo | גן (ביולוגיה)#מושגים בסיסיים | Genotípus | Генотип | Genotype | 遺伝子型 | Genotyp | Genótipo | Genotyyppi | Genotyp | ลักษณะทางพันธุกรรม | Genotip