Fjord on pikk ja kitsas liustikutekkeline merelaht.

Fjordid on kunagised liustiku liikumisteed ehk troogid. Jääaja taandudes ja sellega seotud liustike sulamise tõttu tõusis oluliselt merepinna kõrgus, mistõttu endiste liustike liikumisteed ujutati osaliselt üle, mis tekitaski fjordi. Fjordid on enamasti troogidele tüüpilise U-kujulise ristõikega järsuveerulised orud, mille põhi on kaetud mereveega. Reeglina on fjordid mitmesaja meetri sügavused. Suudme lähedal on fjordid reeglina madalamad, sest sinna on kogunenud rohkem liustiku poolt kantud materjali ehk moreeni. Taoliste järsuveeruliste orgude teke on võimalik siis, kui aluspõhi, mida liustik kulutab, koosneb kristalseist kivimeist. Sellisele olukorrale vastavaid tingimusi ja seega ka fjorde võib leida näiteks Norras, Alaskal, Islandil, Gröönimaal, Uus-Meremaal, Kanadas ja mujal.

Skandinaavias, kust termin "fjord" pärinebki, nimetatakse fjordideks ka muid merelahtesid. Geoloogilise mõistena on fjordil siiski kitsam tähendus.

Glatsioloogia | Okeanograafia | Geomorfoloogia

Fyord | Fiord | Fjord | Fjord | Fjord | Fjord | Fiordo | Fjordo | آبدره | Fjord | 피오르 | Fiordo | פיורד | Fjord | Fjordas | Fjord | フィヨルド | Fjord | Fjord | Fiord | Fiorde | Фьорд | Fjord | Vuono | Fjord | 峡湾