DNA-viirusteks (Deoxyvira) nimetatakse
viirusi, mis sisaldavad
pärilikku informatsiooni kandva ainena
DNAd.
DNA-viiruste ehitus ja elutegevus
DNA-viirused on suurim ja mitmekesiseim viiruste rühm. Kõik nad sisaldavad
valgulises kapsiidis paiknevat ühte või mitut
DNA molekuli. Need võivad koosneda üksikust DNA ahelast, või olla kaksikahelalised, nagu enamikul elusorganismidest.
Peremeesorganismi rakku siseb kas viirus tervikuna, või ainult tema DNA (sageli
bakterite viiruste puhul). Levinuimateks DNA viiruste
virionide kujudeks on
filamentsed,
ikosaeedrilised,
spiraalsed kui ka
faagi kujulised viirused.
Mõnikord loetakse DNA viiruste hulka ka
retroviirused, kes küll algselt DNAd ei sisalda, kuid kelles sisalduva
RNA järgi rakus DNA sünteesitakse.
DNA-viiruste hulka kuuluvad nii väikseimad viirused
parvoviirused, kui ka suurimad
mimiviirused.
DNA-viiruste süstemaatika
DNA-viirused klassifitseeritakse enamasti neis sisalduva
DNA koostise järgi üksikahelalisteks DNA-viirusteks ja kaksikahelalisteks DNA-viirusteks. Neid kahte rühma on käsitletakse mõnikord DNA-viiruste kahe
seltsina.
Tänapäeval levinuim DNA-viiruste klassifikatsioon on järgmine:
Kaksikahelalised DNA-viirused
Üksikahelalised DNA-viirused
DNA-viiruste põhjustatud haigused
Enamik
bakterite viirusi (nn
bakteriofaagid) kuuluvad DNA-viiruste hulka. Sugukonnad
geminiviirused ja
fükodnaviirused on taimehaiguste tekitajad.
Iridoviirused ja
bakuloviirused nakatavad peamiselt
lülijalgseid. Inimeste haiguste tekitajatest on olulised
herpesviirused (nt
herpes),
papovaviirused (
vähkkasvajad,
soolatüükad) ja
poksviirused (
rõuged).
DNA-viiruste väiksema
muteerumise kiiruse tõttu on nende põhjustatud
epideemiad ja
epizootiad suhteliselt väiksema levikuga ja lühiajalisemad kui
RNA-viiruste.
Vaata ka
DNA-viirused
DNA-Virus | DNA virus | Virus ADN | Virus à ADN | DNA-virus | DNAウイルス | 去氧核糖核酸病毒