Coriolisi efekt

Coriolisi efekt ehk Coriolisi jõud (kasutatakse ka ekslikke kujusid Coriolise efekt ja Coriolise jõud) on prantsuse matemaatiku ja füüsiku Gaspard-Gustave de Coriolisi järgi nime saanud jõud, mis näivalt mõjub liikuvaile kehadele pöörlevas taustsüsteemis.

See tähendab, et Maa peal liikumise hetkel sirgjooneliselt kiirenduseta liikuvate objektide trajektoorid on kõverjooned, kui nad kanda kaardile. Liikuv objekt hälbib põhjapoolkeral paremale ja lõunapoolkeral vasakule. Piki ekvaatorit liikuvaile objektidele Coriolisi efekt mõju ei avalda.

Mõju suureneb kaugenedes ekvaatorist pooluste suunas vastavalt valemile F=sin φ , kus φ on liikuva objekti laiuskraad. Coriolisi jõu saame avaldada valemist Fcor=2*m*Ω*V*sinφ , kus m on liikuva keha mass (kg), V tema kiirus (m/s), Ω Maa nurkkiirus (rad/s) ning φ objekti paiknemise laiuskraad (°). Maa nurkkiirus näitab, mitme radiaani võrra pöördub Maa ühe sekundi jooksul. Teades sideerilise ööpäeva pikkust 23h 56min 04s ja seda, et Maa teeb ühe täispöörde ehk 360° ehk 2*π*rad selle jooksul, saame Maa nurkkiiruse väärtuseks 0,000664926 rad/s. See on konstant.

Mõnikord väidetakse, et Coriolisi efekt mõjutab ka seda, kumbapidi hakkab pöörlema vannist äravoolav vesi jne. Tegelikult ei sõltu see mitte Coriolisi efektist, vaid pigem vee liikumissuunast jms. Coriolisi efekt on nii väike, et ta pääseb mõjule alles väga suurtes süsteemides pika aja jooksul.

Coriolisi jõu arvestamisel on suur tähtsus geograafias, satelliitide trajektooride arvutamisel, jne. Geograafias näiteks on Coriolisi jõu tõttu Eestis valitsevaks läänekaartetuuled ja Inglismaa kliima palju pehmem kui Sahhalinil, kuigi nad asuvad ligikaudu samal laiuskraadil. Coriolisi jõud loob globaalse keskmiste valitsevate tuulte ja hoovuste süsteemi.

Geofüüsika | Meteoroloogia | Mehaanika

Gourt Home::Gourt :: Coriolisi efekt