Arnold Rüütel

Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadustedoktor, Eesti Vabariigi president alates aastast 2001.

Elulugu

Arnold Rüütel on sündinud 10. mail 1928 Saaremaal, Laimjala vallas eestlaste Feodor ja Juuli Rüütli perekonnas.

Pärast põllumajandustehnikumi lõpetamist töötas ta Saaremaa TSN Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoomina. Hiljem oli Arnold Rüütel Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja.

Seejärel sai temast Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik ja seejärel direktor. Tartu Näidissovhoosi direktori ametis olles lõpetas Rüütel töö kõrvalt 1964. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. 1969. aastal valiti Arnold Rüütel Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektoriks, kus ta lisaks teadusjuhi igapäevaste kohustuste täitmisele tegeles aktiivselt ka teadustööga.

Pingelise töö kõrval on Arnold Rüütel tuntud ka avaliku elu tegelasena, olles aastaid olnud loodushoidu ja -kasvatust propageeriva Eesti Looduskaitse Seltsi esimees ning hariduselu edendava Forseliuse Seltsi esimees. Arnold Rüütel asutas ühiskondlikel alustel tegutseva Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi, mis on oma eesmärgiks seadnud Eesti peamiste arengufaktorite uurimise. Arnold Rüütel on ka ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president. See organisatsioon on eelkõige hea seisnud selle eest, et puhastada Eesti territoorium Nõukogude armee reostusest ja selle tagajärgedest ning hoida Eesti järeltulevatele põlvedele puhta ning loodussõbralikuna. Arnold Rüütel on olnud ka liikumise Hoia Eesti Merd esimees. See ühendus on oma hoole alla võtnud Eesti enam kui 3,5 tuhande kilomeetri pikkuse rannajoone korrastamise ning pühendunud väikesadamate taastamisele ja rajamisele.

Arnold Rüütel abiellus Ingrid Ruusiga 1959. aastal. Proua Ingrid Rüütel on humanitaarteaduste doktor ning rahvusvaheliselt tuntud folklorist ja folklooriassotsiatsiooni Baltica president. Peres on tütred Maris (1958) ja Anneli (1965) ning kuus lapselast.

Arnold Rüütel kuulub (1999) aastal valitud 20. sajandi saja suurkuju hulka ja ta on valitud Aasta Inimeseks (2001).

Haridus

1949 Jäneda Põllumajandustehnikum
1964 lõpetas töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal
1972 põllumajandusteaduste kandidaat
1991 kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi

Ametikohad

1949–1950 Saaremaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoom
1950–1955 armeeteenistus;
1955–1957 Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja
1957–1963 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik
1963–1969 Tartu Näidissovhoosi direktor
1969–1977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor
1969 – Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi (Eesti NSV) Ülemnõukogu Presiidiumi aseesimees
1977–1979 EKP Keskkomitee põllumajandussekretär
1977 – Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP) Keskkomitee sekretär põllumajanduse alal ja EKP Keskkomitee büroo liige
1979–1983 ENSV Ministrite Nõukogu esimehe esimene asetäitja
1983–1990 Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees
1990 – oktoober 1992 Eesti NSV Ülemnõukogu (ja pärast selle ümbernimetamist Eesti Vabariigi Ülemnõukogu) esimees
1991–1992 Põhiseadusliku Assamblee liige
1993–2001 Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi direktor
1994–1999 Eesti Maarahva Erakonna esimees
1999–2000 Eestimaa Rahvaliidu esimees
2000–2001 Eestimaa Rahvaliidu auesimees
1995–2001 Riigikogu liige
1995–1997 Riigikogu aseesimees
1995–1999 koalitsiooninõukogu esimees
1995–1999 Riigikogu Balti Assamblee Eesti delegatsiooni juht
1995–1999 Balti Assamblee Presiidiumi liige ja vaheaegadega esimees
8. oktoober 2001 – Eesti Vabariigi president

Poliitiline tegevus

1964. aastal astus Nõukogude Liidu Kommunistlikku Parteisse (NLKP).
1966–1971 oli ta EKP Keskkomitee liikmekandidaat;
1971. aastast EKP Keskkomitee liige;
1977. aastast EKP Keskkomitee sekretär.
1983. aastal valiti ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks. Ta oli Eesti NSV Ülemnõukogu VII ja VIII koosseisu saadik ning Ülemnõukogu Presiidiumi esimees.
1988. aasta alguseni oli Arnold Rüütel nii poliitilises tegevuses kui ka avalikes sõnavõttudes täielikult lojaalne Nõukogude Liidu keskvõimudele.
20. veebruaril 1988 üle kantud televisioonikõnes kritiseeris ta Balti küsimuse ülestõstmist USA poliitikute poolt ning väitis, et "mingit tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi juurde ei ole ega saagi olla".
Hiljem samal aastal oli tal oma osa Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni ettevalmistamisel ja vastuvõtmisel (16. november 1988) ning ta kogus mujal maailmas tuntust selle deklaratsiooni kaitsjana konfliktis Nõukogude Liidu keskvõimudega.
1990. aasta märtsis sai Arnold Rüütel uue, varasematest oluliselt vabamate valimiste tulemusena moodustunud Eesti NSV Ülemnõukogu koosseisu liikmeks ning seejärel valis Ülemnõukogu oma esimesel istungil ta oma esimeheks. Rüütli kaastegevusel võttis Ülemnõukogu vastu otsuse "Eesti riiklikust staatusest", milles deklareeriti NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust Eestis selle kehtestamise momendist alates ja kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks.
Arnold Rüütel oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu viimane esimees, kuni selle volituste lõppemiseni ja vastvalitud Riigikogu ametisse astumiseni oktoobris 1992.
12. mail 1990 loodi Arnold Rüütli algatusel Tallinnas Balti Riikide Nõukogu, mis iseseisvusvõitluse seisukohalt etendas olulist osa Balti riikide ühisrinde loomisel.
20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu "Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest"
17. septembril 1991 võeti Eesti Vabariik vastu ÜRO täieõiguslikuks liikmeks. Eestis veretult kulgenud pingeline võitlus iseseisvuse eest oli kandnud vilja. Arnold Rüütel oli nendel aastatel Eesti riigijuht ja etendas olulist osa rahva ja poliitiliste jõudude koondamisel ühise eesmärgi nimel.
1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janeiros ÜRO keskkonnakonverentsil.
1991–1992 oli Arnold Rüütel Eesti Vabariigi uut põhiseadust koostanud Põhiseadusliku Assamblee liige.
1992 kandideeris ta Eesti Vabariigi presidendi ametikohale, kogudes esimeses voorus 43% valijate häältest.
1995. aastal valiti ta rekordarvu häältega Riigikogu liikmeks, seejärel Riigikogu aseesimeheks.
1994–2000 oli Arnold Rüütel Eesti ühe suurema liikmeskonnaga partei, paremtsentristliku Maarahva Erakonna esimees. 1999. aastast kannab partei nimetust Eestimaa Rahvaliit.
1995 valiti Arnold Rüütel Riigikogu Balti Assamblee delegatsiooni juhiks ja Balti Assamblee Presiidiumi esimeheks vaheaegadega kuni aastani 1999.
21. septembril 2001 valiti Arnold Rüütel valijameeste kogu poolt Eesti Vabariigi presidendiks.
Vabariigi Presidendi ametisse pühitsemise tseremoonia toimus Toompea lossis 8. oktoobril 2001.

Ühiskondlik tegevus

1981–1988 Eesti Looduskaitse Seltsi esimees; 1989 Eesti Looduskaitse Seltsi auliige
1989–2002 B.G. Forseliuse Seltsi esimees; 2002 B.G. Forseliuse Seltsi auesimees
1993 asutas Rahvusliku Arengu ja Koostöö Instituudi
1993–2001 ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president
1993–2001 liikumise Hoia Eesti Merd esimees; 2002 "Hoia Eesti Merd" liikumise auesimees
1994 20. augusti Klubi liige
1999 MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum liige
2002 Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi auliige
2002 Raoul Wallenbergi Sihtasutuse auliige
2002 Tallinna Botaanikaaia Sõprade Seltsi liige

Teadustegevus

Eesti Põllumajandusakadeemia rektorina töötades tegeles Rüütel intensiivselt teadustööga. Ta on uurinud piimakarja suurfarmide tehnoloogiat ja ökonoomikat. Riigijuhtimisega paralleelselt jätkas Arnold Rüütel teadustööd, kaitstes 1991. aastal põllumajandusdoktori kraadi. Ta on USA Bentley College'i audoktor, Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor, Helsingi Ülikooli audoktor, Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, Napoli II ülikooli audoktor, Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor ja Ungari Püha Istvani Ülikooli audoktor.

Tema sulest on Eestis ja välismaal ilmunud üle saja teadusliku töö. 1991. aastal esines Arnold Rüütel Eesti riigijuhina ÜRO Peaassambleel. 1992 tegi ta ettekande Rio de Janieros ÜRO keskkonnakonverentsil. See konverents pani kogu maailmas aluse loodushoiu uuele etapile.

Tunnustused

Bentley College'i (USA) audoktor - 1991
Eesti Põllumajandusülikooli audoktor - 1991
Eesti Põllumajandusülikooli emeriitprofessor - 1993
Akadeemilise Põllumajanduse Seltsi auliige - 2002
Helsingi Ülikooli (Soome) audoktor - 2002
Ukraina Rahvusliku Põllumajandusülikooli audoktor - 2002
Ülemaailmse Rotary liikumise teenetemärk - 2002
Rahvusvahelise Sõjaväespordi Komitee ordeni Suurpael 2002
Andres Bello mälestusmedal nr 1 - 2002
Napoli II ülikooli audoktor - 2002
Ukraina Põllumajandusteaduste Akadeemia välisliige, akadeemik - 2002
Kaitseliidu Valgeristi I järgu teenetemärk - 2003
Ungari Püha Isztvani Ülikooli audoktor - 2004
Kasahstani L. N. Gumiljovi nimelise Euraasia Riikliku Ülikooli audoktor - 2004
Jerevani Riikliku Ülikooli audoktor - 2004
Ülemaailmse Rotary liikumise aumärk - 2005
Läti Põllumajandusülikooli audoktor - 2005
Jõgevamaa Vapimärk - 2006

Teenetemärgid

Maarjamaa Risti ordeni kett 2001
Soome Valge Roosi ordeni Suurrist ketiga 2001
Poola Vabariigi Valge Kotka ordeni Suurrist 2002
Norra Kuningriigi Püha Olafi ordeni Suurrist 2002
Ungari Vabariigi Teeneteordeni Suurrist 2002
Luksemburgi Adolph de Nassau ordeni Suurrist 2003
Portugali Prints D. Henrique ordeni suurkett 2003
Malta Vabariigi Teeneteordeni suurkett 2003
Rumeenia Rahvuslik Teeneteorden ketiga 2003
Bulgaaria Stara Planina Suurorden 2003
Vene Õigeusu Kiriku Püha Sergi Radonezski orden 2003
Küprose Vabariigi Makarios III ordeni suurkett 2004
Itaalia Vabariigi Teeneteordeni Suure Risti kett 2004
Islandi Vabariigi Hauka orden 2004
Leedu Vabariigi Vytautas Suure ordeni kett 2004
Slovaki Vabariigi Valge Topeltristi esimese klassi orden 2005
Läti Kolme Tähe Ordeni Komandöri Suurrist 2005

ENSV

1964 orden „Austuse märk”
1971 Lenini orden
1981 Rahvaste Sõpruse orden
1976 Eesti NSV teeneline põllumajandustöötaja

Vaata ka

Arnold Rüütli publikatsioonide loend

Välislingid

Eesti presidendid | Eesti poliitikud | Eesti kommunistid | Eesti põllumajandusteadlased | Sündinud 1928

Gourt Home::Gourt :: Arnold Rüütel