Aasta

Aasta on ajavahemik kahe järjestikuse sündmuse vahel, mis toimuvad kord iga täistiiru jooksul, mille Maa teeb ümber Päikese tiireldes.

Laiemas mõttes räägitakse aastast ka seoses mis tahes planeedi tiirlemisega ümber Päikese, näiteks Marsi puhul Marsi aastast.

Fenoloogiline aasta

Fenoloogiline aasta on ajavahemik mingi fenoloogilise sündmuse (loodusliku aastaajalise sündmuse) kahe järjestikuse toimumise vahel. Sääraseks sündmuseks võib olla näiteks suurvesi mõnes jões, mõne linnu liigi ränne või mõne taimeliigi õitsemine.

Astronoomiline aasta

Astronoomiline aasta on aeg, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese.

Maa üks tiir ümber Päikese on 365 päeva, 5 tundi, 48 minutit ja 46 sekundit, Kuu üks tiir ümber Maa on 29 päeva 12 tundi 44 minutit ja 3 sekundit.

Troopiline aasta

Troopiline aasta on aeg, mis Maal kulub ühe täistiiru tegemiseks. Selle ajaga teeb ta 365,24219 tiiru ümber oma telje.

Kalendriaasta

Kalendriaasta on ajavahemik kahe järjestikuse ühesuguse kuupäeva vahel mingis kalendris. Tavaliselt püüavad kalendrid olla sünkroniseeritud aastaaegadega. Et aga fenoloogilise aasta pikkust on raske määrata, siis nad võtavad fenoloogilise aasta asemel aluseks astronoonilise aasta. Näiteks Vana-Egiptuses kasutati Niiluse üleujutuse ennustamiseks Siiriuse heliaakilist tõusu.

Gregoriuse kalendris püütakse kevadist pööripäeva hoida 21. märtsil või selle lähedal. Seetõttu järgitakse seal kevadise pööripäeva troopilist aastat.

Üheski astronoomilises aastas ei sisaldu täisarv ööpäevi. Seetõttu peab mis tahes kalender, mis järgib mõnda astronoomilist aastat, nägema ette mingi liigaastate süsteemi.

Aasta keskmine pikkus Juliuse kalendris ehk Juliuse aasta on täpselt 365,25 ööpäeva.

Kalendriaasta pikkus on Gregoriuse ja Juliuse kalendris on 365 (liigaastal 366) päeva, 52 nädalat pluss üks päev (liigaastal kaks päeva) või 12 kuud.

Vaata ka

Välislink

Ajaühikud