article

A cappella kap'ella on (enamasti mitmehäälsete vokaalteoste) laulmise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub. Mõnikord on a cappella lauludel siiski ka instrumentaalsaade, kuid sellel ei ole iseseisvat rolli.

Nimi


Termin tuleb itaalia keelest. Mõnikord kasutatakse ka kuju a capella, kuid eesti keeles ei loeta seda õigeks. See kuju toetub ladina sõnale capella. Keskladina keeles kirjutati seda sõna ka kujul cappella.

Nimetus tähendab 'kabeli moodi' (peetakse silmas Sixtuse kabelit) ning on seotud piirangutega instrumentaalmuusika kasutamisele keskaegses kirikus.

Rahvamuusika


A cappella laulmine on laialt levinud rahvamuusikas.

Kirikumuusika


A cappella laulmine on levinud kirikumuusikas (näiteks Gregoriuse koraal).

Katoliku kirikus arenes kujunes polüfooniline a cappella laul välja keskaja lõpuks. Selle stiili õitseng algas renessansiaja Madalmaade meistritel ning saavutas haripunkti Rooma koolkonna (eriti Giovanni Pierluigi da Palestrina) loomingus)

Jumalateenistused toimuvad ilma instrumentaalsaateta õigeusu kirikus ja samuti näiteks amišitel, vanadel regulaarsetel baptistidel, primitiivsetel baptistidel, mõnedes Kristuse kiriku harudes ja Vanasaksa Baptisti Vendadel.

USA lõunaosariikidest pärineb religioosse laulu stiil Sacred Harp, mida enamasti kasutatakse väljaspool kirikut.

Ilmalik muusika


Alates renessansiajast arenes ka ilmalik a cappella muusika, sealhulgas kammerlik žanr madrigal.

Koorimuusika


Koorilaulud ongi sageli kirjutatud ilma saateta ning saadet kasutatakse ainult proovides. Eesti laulupidudel on enamasti lauldud a cappella laule.

A cappella esitajad


A cappella esitajad ei kasuta põhimõtteliselt instrumentaalsaadet. 1980. ja 1990. aastatel läks a cappella muusika moodi tänu Bobby McFerrini ja Boyz II Meni taolistele artistidele. Levinud a cappella muusika stiilid on Barbershop, doo wop ja kaasaegne a cappella.

Popmuusika a cappella seadetes väikestele ansamblitele laulab üks hääl tavaliselt meloodiat, teine rütmisaadet ning ülejäänud hääled keelpillisaadet. Jaapanis nimetatakse neid hääli vastavalt vokaaliks, bassiks ja kooriks.

Paljud ansamblid kasutavad ka teisi lähenemisi, sealhulgas polüfooniat.

Helisalvestiste töötlemine


Mõnikord jäetakse mitme helirajaga helisalvestusest alles ainult laulu helirada või -rajad. Ka sellise praktika kohta kasutatakse väljendit a cappella.

A cappella ansambleid


Muusikastiilid

A capella | A cappella | A cappella | A cappella | A capella | A capella | A cappella | א-קפלה | ა კაპელა | A capella | ア・カペラ | A cappella | A cappella | A Capella | А капелла | A cappella | A cappella | A cappella | 無伴奏合唱

 

This article is licensed under the GNU Free Documentation License. It uses material from the "A cappella".

Home Pageartsbusinesscomputersgameshealthhospitalshomekids & teensnewsphysiciansrecreationreferenceregionalscienceshoppingsocietysportsworld