1924. aasta suveolümpiamängud

1924. aasta suveolümpiamängud olid VIII olümpiaadi nüüdisaegsed suveolümpiamängud. Need toimusid 3. mai–27. juuni 1924 Prantsusmaa pealinnas Pariisis. Mängud pühendati ROK-i asutamiskongressi 30. aastapäevale.

Pariis kinnitati olümpialinnaks ROK-i XIX istungjärgul Lausanne'is 1921. aastal. Teised kandideerinud linnad olid Amsterdam, Barcelona, Los Angeles, Praha ja Rooma.

Olümpiaareenid

Olümpia peaareeniks oli Colombes'i staadion, mille staadionirada oli 500 meetrit.

Muud võistluspaigad oli Piscine de Tourelles – ujumine, veepall, vettehüpped; Vélodrome d'Hiver – raskejõustikualad; Vélodrome Municipal Vincennes'is – jalgrattasõit; Argenteuil Seine'i jõel – sõudmine; Meulan ja Le Havre - purjetamine; Reims, Versailles ja Chalons – laskmine.

Korraldus ja osavõtt

Korralduskomitee esimees oli krahv Justinien de Clery.

Võistluste peasekretär oli Franz Reichel.

Võistluste patroon oli Prantsusmaa president (1920 – 1924) Alexandre Millerand.

Majutus oli esmakordselt niinimetatud "olümpiakülas", milleks kasutati suvilaid ja kasarmuid Bois Colombes'i linnaosas.

Olümpial osales 44 riiki ja 3092 sportlast, sealhulgas 136 naist.

Suurim võistkond oli Prantsusmaal - 319 sportlast.

Väikseim võistkond oli Filipiinidel - 1 sportlane.

Esmakordselt võtsid olümpiamängudest osa Ecuador , Filipiinid, Leedu, Läti, Mehhiko, Poola, Rumeenia, Uruguay ja iseseisva riigina ka Iirimaa.

Võistlusalad

Olümpiamängudel oli kavas 20 spordiala: (kergejõustik (kergejõustikualasid 26), tõstmine, maadlus, poks, vehklemine, laskmine, veepall, ujumine, vettehüpped, jalgrattasõit, moodne viievõistlus, võimlemine, sõudmine, ratsutamine, purjetamine, jalgpall, tennis, polo, ragbi, kunstikonkursialad).

Näidisaladena olid kavas aerutamine, pelota, savate ehk prantsuse poks.

Jagati välja 131 medalikomplekti.

Mängude avamine ja sümboolika

Olümpiamängud avas Prantsusmaa president Gaston Doumergue.

Olümpiavande andis kergejõustiklane Georges André (olümpiahõbe kõrgushüppes 1908 ja olümpiapronks 4 × 400 m teatejooksus 1920).

Olümpiamedali kujundus: Aversil oli keskel kompositsioon mitmesugustest spordivahenditest - jalg- ja ragbipall, ketas, kuul, oda, aer, poksikinnas, vehklemismask, suusakepp ning suusk. Tekst: "VIIIeme/OLYMPIADE/PARIS/1924". Revers oli osaliselt helmesnööriga servatud tagaküljel langevate kiirte foonil kaks sportlase figuuri. Püstiseisja on ulatnud käe istuvale atleedile. Allservas olümpiarõngad. Diameeter 55 mm. Sign. A. Rivaud.

Olümpiasümboolikas esimest korda kasutati olümpiamängudel spordialade sümbolitena piktogramme.

Olümpiapostmargid anti välja neljast margist koosnev seeria, mis oli jälle kavandatud klassikalises stiilis, kuid antiikfiguuride taustal näeme ka Pariisi staadioni, triumfikaart ja Notre-Dame'i katedraali. Uudseks oli postkaart pealetrükitud olümpimargiga, millel kujutatud kuulus antiik-kreeka maadleja Milon.

Olümpiamängudest väntas firma "Rapid Films" dokumentaalfilmi "Jeux Olympiques, Paris 1924". See oli esimene olümpiamänge käsitlev pikem ülevaatefilm.

Eestlastest osalejad

Kergejõustiklased:

Aleksander Antson (1500 m, 3000 m takistusjooks)
Aleksander Klumberg (odavise, kümnevõistlus)
Elmar Rähn (kümnevõistlus)
Jüri Lossman (maraton)
Reinhold Kesküll (100, 200, 400 m jooks)
Johannes Villemson (800 m jooks)
Valter Ever (teivashüpe, kõrgushüpe, kaugushüpe, kümnevõistlus)
Eugen Neumann (kümnevõistlus)
Elmar Reiman (maraton)
Harald Tammer (kuulitõuge)
Gustav Kalkun(kettaheide)

Maadlejad:

Anton Koolmann (vabamaadlus ja kreeka-rooma maadlus)
Osvald Käpp (vaba- ja kreeka-rooma maadlus)
Alfred Praks (vaba- ja kreeka-rooma maadlus)
Eduard Pütsep (kreeka-rooma maadlus)
Albert Kusnets (kreeka-rooma maadlus)
Voldemar Väli (kreeka-rooma maadlus)
Roman Steinberg (kreeka-rooma maadlus)
Rudolf Loo (kreeka-rooma maadlus)

Tõstjad: Harald Tammer, Gustav Ernesaks, Eduard Vanaaseme, Voldemar Noormägi, Alfred Neuland, Jaan Kikkas, Saul Hallap, Kalju Raag, Aleksander Richmann (osutus sulgkaalus lubatust raskemaks)

Jalgpallurid: August Lass, Eduard Ellman, Ernst Joll, Harald Kaarman, Elmar Kaljot, Arnold Pihlak, Voldemar Rõks, Hugo Väli, Ralf Liivar, Evald Tipner, Heinrich Paal, Bernhard Rein, Oskar Üpraus, Alfei Jürgenson, Otto Silber

Poksijad: Valter Palm.

Eestlastest kreeka-rooma maadlejad Juhan Oja ja Rudolf Rone esinesid Läti koondise eest.

Olümpiamängud | 1924

Gourt Home::Gourt :: 1924. aasta suveolümpiamängud

Olümpiaareenid

Korraldus ja osavõtt

Võistlusalad

Mängude avamine ja sümboolika

Eestlastest osalejad